Londoni Eesti Seltsi rahvatantsijad esinesid Trafalger Square´il 29. aprillil 2016 ülemaailmse tansupäeval.

LES-i rahvatantsijad keerutasid Londoni tänavatel jalga

Rahvusvahelisel tantsupäeval, 29. aprillil korraldasid Londoni Eesti Seltsi (LES) rahvatantsu Naisrühma  tantsijad  ühe erakordse päeva  Londonis. Tantsiti eesti rahvatantse, tehti pilte ja videosid  ning tutvustati möödakäijatele Eestit ja meie kombeid.

Eesti tantse demonstreeriti mitmetes paikades: Waterloo jaamas, Trafalgar Square’il, Tower Bridge lähistel, Millenium Bridge’il, Londoni metroos ja mujalgi. Päeva jooksul kandsid neiud nii eesti rahvariideid kui ka stiliseeritud ühiskostüüme, millele ainulaadsuse annab KIRIVOO lipsude kandmine. Hommik algas Waterloo jaama ootesaalis väikese soojendusega ning pildisessioonidega. Siis jalutati Tower Bridge’i juurest mööda Thames’i lõunakallast Millenium Bridge’ini, kus silla keskel tantsiti rõõmsalt “Kaera-Jaani”. Aprillikuu ilm oli mõnusalt londonlik: hommikul paistis kaunilt soe päike, siis sadas vihma, mis muutus raheteradeks ning lõuna ajal oli taas päiksepaisteline ilm. Õnneks olid neidudel vihmavarjud kaasas, mida neil oli plaanis kasutatada tantsus  "Heinalised", ja nüüd kulusid  need marjaks ära.

Trafalger Square’il toimus nn peaüritus. See koht sai valitud mitmel põhjusel.  Seal tehti videosalvestus rahvusvahelise tantsupäeva Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) korraldatud konkursi tarbeks. Nimelt igal aastal ERRS valib  ühe eesti tantsu, mille õpetus on eelnevalt kodulehele tutvumiseks lisatud. See lugu mängitakse 29.aprillil kell 13.10. Eesti aja järgi raadios ette ning tänu interneti võimalustele saavad üle maailma kõik tantsusõbrad kaasa tantsida. LES-i südikate neidude hoogne ning nakatav “Kikapuu”  kutsus isegi  möödakäijad tantsima. Sammud õpiti kiirelt ja lustlikul meelel lisati juurde kasvõi breiktantsu liigutusi.

Teiseks põnevaks tegevuseks oli pildistamine. Pildistati grupipilte, kuid huvitavamaks projektiks oli Aili Eistrati ammuse foto taaslavastamine - nimelt tantsis tolleaegne Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühm Trafalgar Squarel 70datel aastatel tuhandetele pealtvaatajatele. Aili Eistrat oli rahvatantsu eestvedajaks Londonis 1950-1990ndadatel.  Lõbusaks tegi pildistamise ka seik, kus kohalik korravalvur ajas neidusid pildiposeerimistelt laiali teatega, et “neiud on liiga ilusad ja seega tekitavad rahvaummikuid”.

Kõige tähtsam sündmus oli otseloomulikult Eesti Naiste Tantsupeo kavaga esinemine. Publik kogunes National Gallery esisel platsil kiiresti tantsijate  ümber, elati kaasa  ning aplaus oli suur. Tantsijad jäid uutmoodi kogemusega väga rahule.

Kogu etteastet jäädvustas pildile ja videole Ott-Erik Eendra, kes on Londonis alustavast video produktsiooni brändist JustFilmin. Päeva helitehnik oli Petten Veevo, kes on juba mitmetel eelnevatel Seltsi pidudel aidanud professionaalsed helilised lahendused leida.

LES-i rahvatantsurühma alla kuuluvad naisrühm ja segarühm. Proove tehakse regulaarselt kaks korda kuus. Rahvatantsijad esinevad LES-i üritustel ja festivalidel.  Sel hooajal valmistab LES naisrühm ette repertuaari naiste tantsupeole “Mehelugu”,mis toimub Jõgeval 12. Juunil 2016. LES Segarühm harjutab pärimustantse BALTICA Festivali jaoks, mis toimub üle Eesimaa ajvahemikus 22 -24. Juunil 2016.

Tujuküllased videod rahvusvahelisest  tantsupäevast ja info rahvatantsijate järgnevate tegevuse kohta on üleval rahvatansijate facebooki lehel. Otsige  nime alt www.facebook.com/ESTONIANFOLKS. Rahvatantsude eestvedaja Londonis on Marje Viilu.

Kirjutas Evelin Siilak

09.04.2015 REE-koori laulupäev ja kontsert "Kevad südames"

REE-koor jagas laulurõõmu

Reet Kromel

Reet Kromeli juhendatud koor tõi õpitud ja ette kantud  kontsertkavaga kevade Londoni eestlaste ja Eesti sõprade südameisse päikselisel aprillikuu laupäeval.

Ligi 20 lauljat kogunes laupäevahommikul Eesti majja, et koos musitseerimisest rõõmu tunda. Osalisi oli Londoni Eesti Seltsi segakoori endiste ja praeguste lauljate hulgast, tublisti oli esindatud Kesk-Inglismaa. Kaugemad laulusõbrad olid kohale sõitnud kogunisti Itaaliast, Luksemburgist ja Saksamaalt. Reet Kromelil aitas dirigendipuldis vägesid juhatada Astrid Edwards.

Astrid Edwards

Kui enamasti kestavad koorilaagrid terve nädalavahetuse, siis seekord tuli kava selgeks saada ühe päevaga. Ja enamus seadeidki olid Reet Kromeli poolt alles hiljaaegu kirjutatud ja lõppnägemus sündis Eesti majas koostöös solistide ja kooriga. Igapäevaselt muusikaga mitteseotud inimestele on võimalus sellisest loomeprotsessist osa võtta väga eriline kogemus.

Kontserdi avas LES rahvatansijate esinumber näidistantsuga, soleeris Sirli Sillasoo. Toreda vahepala mängis Chris Last kandlel. 

Sirli Sillasoo (vasakul)

 Marje Viilu (LES Rahvatantsu eestvedaja )

Chris Last (kandlemängija)

Saatebändis toetasid Kymbali Williams löökriistade ja kitarriga ning Andi Piliste basskitarril, lisaks muidugi Reet Kromel klaveril. Aga saali seinad pani laulurõõmust värisema ikkagi koor ise. Alustati mõtlikumate lugudega.  Kui aga järg jõudis rahvalaulude töötlusteni , tulid lauljad lavalt alla, et publikule vahetumat kogemust pakkuda. Uued lauluseaded kombineerisid traditsioonilist regilaulu ja põnevaid jazzilikke instrumentaalsoolosid. Õhtu täheks võiks pidada kaasahaarava “Suve laulu” esmaettekannet. Reet Kromeli tempokas viis ja Sirli Sillasoo sõnad jõudsid paberile napilt mõni päev enne üritust.

REE-koor ehk Rahvusvaheline Eestlaste Eksperimentaalkoor tegutseb Kromeli eestvedamisel juba viiendat aastat. Riigipiire mittetunnistav koor võimaldab laulusõpradel paar korda aastas kokku tulla, et enda ja teiste rõõmuks musitseerida. Järgmine koorilaager toimub septembris Bradfordi Eesti kodus.

Kevadkontserdi järgselt sai Eesti majas uute ja vanade sõpradega mõnusalt juttu vesta. LES’i juhatuse poolt ülesseatud puhvet pakkus kartulisalatit, kohukest, rahvatantsijate küpsetatud kaeraküpsiseid ja vanaproua Ida lihapirukaid. Saadud tuludega toetatakse seltsi rahvatantsijate minekut Naiste tantsupeole “Mehe Lugu”, mis toimub 12. juunil Jõgeval.

Triin Kübar

(artikkel ilmus. aprill, 2016 "Eesti Hääl")

VIDEOD:

Video link Facebookis: Sirli Sillasoo soolo ja koor "Üks väikene laul"

Video link facebookis: Lühike kokkuvõte laulupäevast. Koostas: Sirli Sillasoo

24. veebruar 2016 EV aastapäev pidulik aktus Westminster Cathedral Hall'is

Londoni mereteemaline EV 98 aastapäev

Eesti Vabariigi 98. aastapäev toimus traditsiooniliselt õigel päeval, 24. veebruaril,   Westminster Cathedral Hall’i saalis Londonis. Kontsert algas Eesti Vabariigi hümni ühislaulmisega. Seejärel pidas suursaadik härra Lauri Bambus aastapäevakõne ja juhatas sisse Londoni eestlaskonna eestvedaja Tiit Reigo mälestuseks taasesitatud lühifilmi „Mina olen eestlane“ (Tiit Reigo, 21.dets 1910 - 22.juuli 2015). Filmist jäi kõlama aastakümneid Inglismaal elanud vanahärra palve: „Säilitage eestlust!“ Järgmine videotervitus tuli Eestist peaminister Taavi Rõivaselt ning oli mõeldud just väliseestlastele. Ta teatas, et „Igaühe edu on kogu riigi edu.“ ja soovis: „Kõigile eestlastele ja Eesti sõpradele üle kogu maailma ilusat vabariigi aastapäeva.”

Kontserdi muusikalise osale andsid ava-akordi noored talendid Mirjam Elessawi ja Sirli Friman lauluga “Kui on meri hülgehall”. Selle aasta Eesti Vabariigi aastapäev oli mereteemaline ja enamus laulud just merega seotud.  Londoni Eesti Segakoor jalutas saalist lavale regilaulu leelotades ning jätkas repertuaari ansambel Vägilaste looga “Kullakutse” ja Tõnis Kõrvitsa seadega “Vee ja soola saaga”. Klaveril saatis dirigent Kristi Jagodin ja taustaks mängis bongotrumme Kristiina Killo.

Rahvatantsijaid oli seekord lausa kaks rühma: naisrühm ja segarühm. Naisrühm  läheb sel suvel naisfestivalile Jõgevale ja selle repertuaarist esitatigi lõbus tants “Rehelised”, kus rehade asemel kasutati hoopis londonlikult vihmavarjusid. Jätkas segarühm rõõmsa looga “Veel kord” ja rahvatantsijad lõpetasid üheskoos tantsuga “Savikoja venelane”.

Kontsert jätkus imelapse Kristo Saarna esitusega. Kristo on Tartu Variku Kooli 5. klassi õpilane, kes laulab Külliki Levini käe all laulustuudios Külliki Lauluaed. Alates 5. eluaastast hakkas ta käima laulmas ja 7 aastaselt  Tartu Muusikakoolis viiulit õppimas. “Kristo on sündinud muusik. Ta on tundlik, elegantne ja kauni lauluhäälega, väga siiras ja hurmav esineja”, kirjeldab Levin. Seda kinnitas ka tõsiasi, et EV aastapäeval pani poiss esmakordselt saalitäie rahva entusiastlikult kaasa laulma “Kui heeringas oli kuival maal”. Külliki Levin on loonud mitmeid laule just spetsiaalselt Kristo Saarnale nagu näiteks “Sasi ja kiigu, mu tuul”, mis tuli ka Londonis esitlusele.

Kauni õhtu lõpetas kauni lauluhäälega Mirjam Mesak mõtliku lauluga “Teisel pool vett”. Klaveril saatis Harry Heldur Põlda.

Selle aastapäeva õhtu tegid eriliseks veel õhtujuhid, kes juhatasid eesti ja inglise keeles ladusalt sisse iga esineja. Kumbki neist aga ei olnud eestlane, vaid usinad õpilased eesti keele õpetaja Kerli Liksori käe all. Naa Aku Addo on pärit Ghanast ja on kaks aastat eesti keelt õppinud, Patrick Plunkett on pärit Iirimaalt ja õpib eesti juba 4 aastat. Nende huvi eesti keele vastu sütitasid eestlastest elukaaslased.

Pärast pidu pakuti traditsiooniliselt kiluvõileiba, Kalevi komme ja eesti küpsist “Kevadlill” ning “Valeri”. Kõrvale pakuti shampust ja eesti õlut.

Täname EV ürituse toetajaid: Eesti saatkonda Londonis, Eesti Maja Londonis, Estolinki ja Eesti Abistamise Komiteed. Samuti täname korraldajaid: Estonian Guild , Londoni Eesti Selts ja Eesti Kool Londonis. Täname ka kõiki osavõtjaid, esinejaid ning annetajaid.

Kirjutas Evelin Siilak

Rõivase pöördumist on võimalik lugeda siit!

Vastlapäev 06.02.2016

Vastlapäev Londoni Eesti Majas

Korraldas Londoni Eesti Selts. Peakokk Ave Kelle.

Peaesineja Leiutajate Külakooli südaõpetaja Hendrik Noor koos õpilastega.

Juba vanarahvas teadis, et vastlapäeval suurt tööd ei tehta. Vastlaid peetakse ikka vägeva peo ja tralliga. Vastasel juhul ei tule õnne majja ega kasva ka kari, linadest rääkimata.

Eesti Majas Londonis toimus vastlapäev veebruari esimesel pühapäeval. Rahvast tuli rohkelt ja neid ootas korralik soe kõhutäis Eestist toodud suitsulihaga hernesuppi. Kõrvale pakuti musta leiba ja soolaubasid. Pärast mugiti kohvi ja tee kõrvale kodutehtud vastlakukleid vahukoorega.

Vastlad ei tähenda aga ainult kuklisöömist. Meie vanavanematele Eestis seonduvad need lapsepõlvest tuttava mänguasja – vurri valmistamisega. Nii ka siin.  Laste õpitoas õpetati erinevaid vahvaid vurre valmistama. Õpitoa viisid läbi meie peakülalised Eestist. Neist veidi lähemalt.

Õpitoa juhatas sisse Hendrik Noor ning rääkis ka lähemalt ka oma tegemistest. Hendrik on nimelt  südaõpetaja Leiutajate Külakoolis Sännu Kultuurimajas. See on põnev koht, kus kool saab hoopis teise tähenduse. Olulised märksõnad kooli programmis on: unistamine, loovus uute olukordadega kohanemiseks, suhted inimestega ja kogu meid ümbritseva keskkonnaga. Leiutajate Külakoolis leiutatakse elamise viisi: kuidas elada ja õppida nõnda, et harmoonia, ilu ja vabadus meid pidevalt saadaks.  Hendrik Noor koos abikaasa ja kahe lapsega on Sänna Kultuurimõisa kogukonna hing. Neil on oma puutöökoda, saviklass, tekstiiliklass, velokuur ja kootakse kangastelgedel. Kultuurimõisas on peale külakooli ka Taevarada matk metsas, Trühvlikohvik, mõisapood, raamatukogu ja regulaarsed külaskäigud põnevate inimeste poolt. Tom Valsberg, Vahur Kersna, Siiri Sisak ja Tiibeti munk on mõned paljudest, kes satuvad Võrumaa metsade keskele Sänna mõisasse.

Hendrikuga olid kaasas koolilapsed FRIDA,  KASPAR, NORA ja  THEODOR, kes olid kenasti ettevalmistanud  õpitoa Londoni lastele. Iga laps juhendas omamoodi vurri tegemist ja osavõtjad said valida endale sobivaima arvestades raskusastet ja eripära. Näiteks valmistati vurr CD kettast, millele pandi pisike kuulike keskele või tehti lausa ise puust vurr, kuhu sai vildikatega peale joonistada meelepärase pildi. Kõik lapsed said toreda kogemuse ning uhke omatehtud vurri koju kaasa.

Pärast algas vanarahva mõistatuste ärarvamine. Iga õigesti vastanu sai endale eesti kommi. Mõned laudkonnad, kes võistlesid, olid eriti usinad ja said suu kohe eriti magusaks. Näiteks arvati ära järgmisi mõistatusi: “Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa” või “Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi”.

Pärast oli loterii ja võideti Eestimaist nänni, šokolaadi ja muusikat. Vastlapäev oli mõnusalt tegus, lõbusalt aktiivne ning rõõmu jätkus nii suurtele kui pisematele. Rammus hernesupp oli nii mõnelegi uus maitseelamus. Suur aitäh kõigile tulijatele ja Londoni Eesti Selts soovib kõigile “Pikki liuge”!

Vastlapäev on liikuv püha ja sõltub sellest, millisel teisipäeval on noorkuu. Vastlapäev on 7 nädalat enne lihavõttepühi ja alati teisipäeval. Eestis on kombeks liugu lasta ja vastlavurre meisterdada. Inglismaal teatakse seda päeva “Shove Tuesday” nime all.

Kirjutas Evelin Siilak

(mõistatuste vastused: kuu ja uni)

VIDEO: LEIUTAJATE KOOLI video INGLISMAAL külaskäigust vaata siit:

Leiutajate küla kooli õpilased Londonis

Rahvatansupäevad Londonis viisid LES rahvatansijad kokku oma ala spetsialistidega Eestist. Meenutus 23-25.okt toimunud üritusele.

23-25. oktoobril külastas Londonit üle-eestiline  rahvatantsuspetsialistide grupp Angela Arraste juhendamisel. Grupiga oli kaasas filmioperaator Uno Tormet, Tantsu- ja Laulupeo operator, ning tuntud eesti pärimusmuusika pillimees Juhan Uppin.  Reisi eesmärk oli kohaliku Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühmaga koos esineda iga-aastasel festivalil “Dance Around the World” ning tutvustada põhjalikumalt eesti kultuuri läbi viies õpituba Londonis. 

Kolmepäevane külaskäik möödus hoogsalt. Reedel maandus 18-liikmeline grupp Londonis ja juba sama päeva õhtul toimus ühisproov Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsugrupiga Soome Majas Rotherhithe’is, kus valmistuti meeleolukalt ja entusiastlikult ette järgmise päeva esinemiseks.

Laupäevane esinemine festivali raames toimus Cecil House’is Camden Town’is. Cecil House on Inglise Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kultuurimaja, kus vabatahtlike organisatsioon (community interest company) korraldab juba kümnendat aastat järjest  kahepäevast festivali “Dance Around the World”.  Ühe katuse all kohtuvad maailma rahvaste folkloortantsud ja erinevate ajastute tantsud.  

Eesti rahvatantsijate esinemine festivalil algas tutvustusega: kirjeldati Eesti saarte (Muhu, Saaremaa, Kihnu) rahvarõivaid, räägiti lähemalt Eesti rahvatantsu tähtsusest eestlastele ning peatuti Kihnu UNESCO pärandi tutvustamisel. Nimelt kannavad Kihnu naised tänaseni igapäevaselt rahvariideid – omakootud villaseid pikitriibulisi seelikuid ehk körti. Kördi kandmine ja omamine on kogukonnas suure tähtsusega ning eristab kihnlasi selgelt teistest. Tutvustusele järgnesid pärimustantsud:  Voortants, Oige ja vasemba, Kalamies, Savikoja venelane, Neljäpuari, Sõrmõlugu, Vurr-sahkadi, Hiiu valts, Ingliska, Tõmba Jüri ja Kaera-Jaan. Publik võttis esinemise soojalt vastu ning lavalt lahkuti suure aplausi saatel.  Järgnev eesti pärimustantsude töötuba oli rahvarohke ja saalitäis rahvast nautis südamega eesti tantsude õppimist.  Pillimees Uppin rääkis muhedalt, et esinemine ja töötuba andsid talle uskumatu kogemuse ning ta tuleks hea meelega tagasi Londonisse rahvatantsijatele lõõtsa mängima ja muidu esinema.

Festivali publiku seas elas kaasa ka Londoni Eesti Seltsi kauaaegne rahvatantsujuhendaja Aili Eistrad, kes juhendas rahvatantsugruppi Londonis pea 40 aastat. Proua Eistrad jäi esinemisega väga rahule ja eriti kiitis erinevate maakondade rahvarõivad, mis olid kantud väljapeetult.  Ürituse peakorraldaja Anne Leach kirjutas: "Publik nautis eesti rahvatantsijate ilusat ja inspireerivat etendust. Eestlaste lõbus ja vahva töötuba sai suure heakskiidu osaliseks. Me hindame kõrgelt, et tuldi sellise suure hulga tantsijatega otse Eestist meile esinema.” 

Laupäevane festivali kordaminek andis indu ka siiani tantsimisest kõrvale jäänud huvilistele.  Londoni Eesti Seltsiga on tänaseks juba ühendust võtnud mitu inimest, kes on varasemalt tantsinud või kes soovivad tantsima tulla.

Pühapäeval toimus Eesti Maja saalis hubane koosviibimine. Kohal olid  kultuurinõunik Kersti Kirs Eesti Suursaatkonnast Londonis, kauaaegne tantsupedagoog Aili Eistrad Londonist ja rahvatantsujuht Angela Arraste Eestist ning rohkelt rahvatantsijaid nii Londonist ja Eestist. Kultuurinõunik Kersti Kirs lootis, et edaspidine suhtlus ja külastuskäigud jätkuvad, sest "tantsimine on meie ühine keel maailmas".

Londoni endine rahvatantsuõpetaja proua Aili Eistrad meenutas kohutmisel, kuidas ta tantsis tuntud tantsupedagoogi Anne Raudkatsi käe all, kes alati toonitas, et tantsida tuleb “mõõduka sisemise pingega”. Kuid Raudkats ei seletanudki lahti, mida see täpselt tähendab. Selliste ja paljude teiste muhedate lugude saatel möödus õhtu kiiresti. Pr Eistrad heietas, et “Kalamies” tantsu oli legendaarne tantsujuht Ullo Toomi seletanud kui kalameeste varvaste sirutust pärast pikka kalaretke väikeses ja kitsas paadis, mida peab tantsima aeglaselt ja mõnuga. “Üleüldse on tantsud muutunud liiga hoogsaks ning pärimustantsude algusidee on kadunud”, muretses pr Eistrad. “Ärge kartke aeglaseid tantse!” õpetas ta ja meenutas, et “Telegraph” kirjutas kunagi eestlastele arvustuse, kiites just aeglast tantsu “Targa rehealune”. Selle peale tõi pillimees oma lõõtspilli välja ning rahvatantsud hakkasid pihta. Ka “Kalamies” tantsiti labi õiges versioonis, kust ka Aili heameelega osa võttis.

Pillimees: Juhan Uppin  tema tegemistest

Eestimaiselt simmanlik õhtu koos eelmiste päevade tantsude ja esinemistega jääb kõigile osalejatele kauaks meelde. Suured tänud kõigile, kes sellest üritusest osa võtsid ning aitasid kaasa eesti kultuuri näitamisele ja püsimisele Londonis. Üritus sai teoks tänu Angela Arrastele Eestist, Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsugrupi tantsujuhi Marje Viilule  ja Londoni Eesti Seltsi esinaisele Evelin Siilakule. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühma projekti toetas osaliselt Kultuurkapital Eestist, Londoni Eesti Selts ning Eesti Maja Londonis.

Kirjutas Evelin Siilak. 

Artikkel ilmus Detsember. 2015 "Eesti Hääl".  www.eestihaal.co.uk

Tagasiside Eestist: 

Kliki lingile: TLÜ Koreograafia täienduskursuse välispraktika Londonis

VAATA VIDEOT :

"Dance Around the World" Workshop: Link viib Facebook lehele

Teatet "Mikiveri Tagi" Londonis 23.11.2015

Maailmaturneel projektteater käis Londonis

Üle pika aja sai Londoni Eesti Majas kaeda eestikeelset teatrietendust – 19. novembril käisid etendusega “Mikiveri Tagi” külas Peeter Sauter ja Ülo Vihma.  Etenduse teema oli võetud näitlejate elust enesest ja kokku kirjutatud Ivar Põllu poolt. Laval keedeti sibulasuppi, jagati publikuga odavat õlut, räägiti vaeste näitlejate igapäevaelust ja meenutati näitekooli kursuse juhendajat Mikk Mikiveri. Peale Londonit sõitis trupp edasi Glasgow’sse, Aberdeen’I ja Edinburgh’i.

Kuidas etendus endale nime sai?

Sauter: Oleme juba ammu plaaninud oma vana kursuse kokku kutsuda ja koos midagi teha. Teatrikooli diplomilavastuse kaaperdas Draamateater omal ajal ära, mulle jäi statisti roll. Eredaim mälestus on see, kui pimedas lava taga kogemata Ita Everile otsa koperdasin.

Vihma: Idee saigi alguse Mikiveri teksatagist, mille ta aastaid tagasi mulle suvilasse unustas. Kui tagasi pakkusin, siis ütles et võin endale jätta. Aga tagi ei mahtunud mulle eriti ja suurest aukartusest ei julgenud kanda ka. Tagi jäi mõni aasta tagasi kolimisel jälle ette, reliikviat ju ära ei viska! Mõtlesin, et vaatajad võiks otsustada, kes meie kursuse hulgast on Mikiveri mantlipärija, et tagist saaks omamoodi rändauhind. Võtsin prooviruumi kaasa, aga kadus ära sealt, võib olla võttis Ivar Põllu endale.

Sauter: Terve kursuse kokkusaamisest ei tulnud midagi välja ka - kes on Soomes, kes Itaalias, kellel igapäevatööga kiire. Lõpuks jäimegi lavale meie kaks järele.

Kust pärineb maailmaturnee idee?

Vihma: Peale esietendust on näitlejatel ikka paras eufooria peal. Istusime siis garderoobis ja bluffisime lustlikus tujus. Nii hakkaski maailmaturnee idee idusid ajama, pärast käisime teatrile peale et projekt kirjutada ja rahastus saada.

Kas ei kartnud, et Mikk Mikiver väliseestlastele tundmatu tegelane on?

Sauter: Ma ei kahtle, et publiku hulgast mõni pole seda nime kuulnud ka!

Vihma: Usun, et lugu õpilase-õpetaja suhtest on universaalne. Vaatajad ei taha näha sügavat filosoofilist eepost, vaid konkreetset tegevustikku reaalsete inimestega, kus sügavamad teemad on ridade vahel peidus. Üldistused tekivad juba vaataja peas ja igaüks leiab tekstiga oma seose.

Olete ka ise väljaspool Eestit elanud. Kuidas leidsite tee Eestisse tagasi?

Sauter: Elasin 90-date alguses Liverpoolis kaks aastat ja matkasin Inglimaal mootorrattaga ringi. Tegutsesin kirikusse ehitatud the Black-E kultuurikeskuses. Eestisse tagasi minnes jätsin tsikli võtmed sõbra kaminasimsile ja masin ootab mind siiani tal aias.

Vihma: Mul oli samal ajal võimalus kaasa lüüa improvisatsioonilises teatris Moskvas. Keskkond  ja trupp olid fantastilised! Peagi pakuti mulle püsivat kohta, aga pidin Eestis elava perega arvestama ja vene keel ei tulnud mulle ka nii loomulikult. Peale seda otsust tulin teatrivaldkonnast üldse ära.

Sauter: Proovisin tol ajal inglise keeles ilukirjandust teha, aga see ei töötanud. Keelekeskkonnas elamine on loometööks väga oluline.

Küsis Triin Kübar

Intervjuu ilmus Jaanuar, 2016. "Eesti Hääl".

Tagasivaade Peeter Sauteri BLOGIS:
Kliki siia: Peeter Sauter. Tagi reisikiri. 1

Kutse: Rahvatantsupäevad Londonis 23-25.okt 2015

23. -25. okt. 2015

RAHVATANTSUPÄEVAD LONDONIS

LES Rahvatantsugrupi  ja Eesti Rahvatantsuõpetajate külaliskohtumine

ja ühisesinemine festivalil “DANCE AROUND THE WORLD”

Leiab aset harukordne nädalavahetus, kus Londonisse saabuvad  EESTI MAAKONDADE PARIMAD JA LEGENDAARSEIMAD RAHVATANTSUÕPETAJAD Angela ARRASTE juhendamisel.

Kaasa võetakse tuntud pillimees Juhan Uppin (lõõts)  ja sündmusi jäädvustab Uno Tormet

Võõrustajad: Londoni Eesti Selts ja LES Rahvatantsugrupp.

Nädalavahetuse kava. 23. - 25. oktoober 2015

Üritus KÕIGILE:

Reede 23.okt kell 18.00-21.00. Peaproov koos kõikide tantsijatega Soome majas. Kohapeal saadakse kogemus õppides tantse ja lavaseadeid koos Eesti parimate rahvatantsuõpetajatega. Pealtvaatajad oodatud.

Üritus KÕIGILE (sissepääs piletiga):

Laupäeval 24.okt kell 11.40.  Ühisesinemine festivalil “DANCE AROUND the WORLD” Cecil Houses’is, kus LES rahvatantsugrupp esndab juba kolmandat aastat järjest Eestit. Sellele järgneb kell 14.00-15.00 Estonian Folk Dance Workshop, mille korraldavad rahvatantsuõpetajad Eestist. Festival on 2-päevane üritus täis erimaade rahvaste ja eriajastute, stiilidega tantse. Lisainfo kava ja piletite kohta: www.datw.org.uk

Pidulik üritus KÕIGILE (eelregistreerimisega):

Pühapäeval, 25.okt kell 17.00.  pidulik KOOSVIIBIMINE koos rahvatantsu korraldajatega Eestist ja LES rahvatantsijatega Londonist.

• Erikülalised: pedagoogid Angela Arraste Eestist ja Aili Eistrat, Karin Eistrat Londonist.
• Külalisi tervitab Suursaatkonna kultuurinõunik Kersti Kirs.
• Kohapeal tantsitakse pärimustantse ja pakutakse kõrvale suupisteid.

xxxxxx

17.okt kell 16.00.  toimub    RAHVATANTSU INFOÕHTU     Läti Majas  

Tutvustatakse selle hooaja programmi, vastatakse tekkinud küsimustele ning antakse infomaterjali koju kaasa.  

KEEP CALM and DANCE FOLK!