23-25. oktoobril külastas
Londonit üle-eestiline rahvatantsuspetsialistide
grupp Angela Arraste juhendamisel. Grupiga oli kaasas filmioperaator Uno
Tormet, Tantsu- ja Laulupeo operator, ning tuntud eesti pärimusmuusika pillimees
Juhan Uppin. Reisi eesmärk oli kohaliku
Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühmaga koos esineda iga-aastasel festivalil
“Dance Around the World” ning tutvustada põhjalikumalt eesti kultuuri läbi
viies õpituba Londonis.
Kolmepäevane külaskäik möödus
hoogsalt. Reedel maandus 18-liikmeline grupp Londonis ja juba sama päeva õhtul
toimus ühisproov Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsugrupiga Soome Majas
Rotherhithe’is, kus valmistuti meeleolukalt ja entusiastlikult ette järgmise
päeva esinemiseks.
Laupäevane esinemine festivali
raames toimus Cecil House’is Camden Town’is. Cecil House on Inglise Rahvatantsu
ja Rahvamuusika Seltsi kultuurimaja, kus vabatahtlike organisatsioon (community
interest company) korraldab juba kümnendat aastat järjest kahepäevast festivali “Dance Around the
World”. Ühe katuse all kohtuvad maailma rahvaste
folkloortantsud ja erinevate ajastute tantsud.
Eesti rahvatantsijate esinemine festivalil algas
tutvustusega: kirjeldati Eesti saarte (Muhu, Saaremaa, Kihnu) rahvarõivaid,
räägiti lähemalt Eesti rahvatantsu tähtsusest eestlastele ning peatuti Kihnu
UNESCO pärandi tutvustamisel. Nimelt kannavad Kihnu naised tänaseni
igapäevaselt rahvariideid – omakootud villaseid pikitriibulisi seelikuid ehk
körti. Kördi kandmine ja omamine on kogukonnas suure tähtsusega ning eristab
kihnlasi selgelt teistest. Tutvustusele järgnesid pärimustantsud: Voortants, Oige ja vasemba, Kalamies, Savikoja
venelane, Neljäpuari, Sõrmõlugu, Vurr-sahkadi, Hiiu valts, Ingliska, Tõmba Jüri
ja Kaera-Jaan. Publik võttis esinemise soojalt vastu ning lavalt lahkuti suure
aplausi saatel. Järgnev eesti
pärimustantsude töötuba oli rahvarohke ja saalitäis rahvast nautis südamega
eesti tantsude õppimist. Pillimees Uppin rääkis muhedalt, et esinemine ja töötuba
andsid talle uskumatu kogemuse ning ta tuleks hea meelega tagasi Londonisse
rahvatantsijatele lõõtsa mängima ja muidu esinema.
Festivali
publiku seas elas kaasa ka Londoni Eesti Seltsi kauaaegne rahvatantsujuhendaja
Aili Eistrad, kes juhendas rahvatantsugruppi Londonis pea 40 aastat. Proua
Eistrad jäi esinemisega väga rahule ja eriti kiitis erinevate maakondade
rahvarõivad, mis olid kantud väljapeetult.
Ürituse peakorraldaja Anne Leach kirjutas: "Publik nautis eesti rahvatantsijate ilusat ja inspireerivat
etendust. Eestlaste lõbus ja vahva töötuba sai suure heakskiidu osaliseks. Me
hindame kõrgelt, et tuldi sellise suure hulga tantsijatega otse Eestist meile
esinema.”
Laupäevane
festivali kordaminek andis indu ka siiani tantsimisest kõrvale jäänud
huvilistele. Londoni Eesti Seltsiga on
tänaseks juba ühendust võtnud mitu inimest, kes on varasemalt tantsinud või kes
soovivad tantsima tulla.
Pühapäeval toimus
Eesti Maja saalis hubane koosviibimine. Kohal olid kultuurinõunik Kersti Kirs Eesti
Suursaatkonnast Londonis, kauaaegne tantsupedagoog Aili Eistrad Londonist ja rahvatantsujuht
Angela Arraste Eestist ning rohkelt rahvatantsijaid nii Londonist ja Eestist. Kultuurinõunik
Kersti Kirs lootis, et edaspidine suhtlus ja külastuskäigud jätkuvad, sest
"tantsimine on meie ühine keel maailmas".
Londoni endine
rahvatantsuõpetaja proua Aili Eistrad meenutas kohutmisel, kuidas ta tantsis tuntud tantsupedagoogi Anne Raudkatsi käe
all, kes alati toonitas, et tantsida tuleb “mõõduka sisemise pingega”. Kuid Raudkats
ei seletanudki lahti, mida see täpselt tähendab. Selliste ja paljude teiste
muhedate lugude saatel möödus õhtu kiiresti. Pr Eistrad heietas, et “Kalamies” tantsu
oli legendaarne tantsujuht Ullo Toomi seletanud kui kalameeste varvaste
sirutust pärast pikka kalaretke väikeses ja kitsas paadis, mida peab tantsima
aeglaselt ja mõnuga. “Üleüldse on tantsud muutunud liiga hoogsaks ning
pärimustantsude algusidee on kadunud”, muretses pr Eistrad. “Ärge kartke
aeglaseid tantse!” õpetas ta ja meenutas, et “Telegraph” kirjutas kunagi
eestlastele arvustuse, kiites just aeglast tantsu “Targa rehealune”. Selle
peale tõi pillimees oma lõõtspilli välja ning rahvatantsud hakkasid pihta. Ka
“Kalamies” tantsiti labi õiges versioonis, kust ka Aili heameelega osa võttis.
Eestimaiselt simmanlik õhtu
koos eelmiste päevade tantsude ja esinemistega jääb kõigile osalejatele kauaks
meelde. Suured tänud kõigile, kes sellest üritusest osa võtsid ning aitasid
kaasa eesti kultuuri näitamisele ja püsimisele Londonis. Üritus sai teoks tänu Angela
Arrastele Eestist, Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsugrupi tantsujuhi Marje Viilule ja Londoni Eesti Seltsi esinaisele Evelin
Siilakule. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Londoni
Eesti Seltsi Rahvatantsurühma projekti toetas osaliselt Kultuurkapital Eestist,
Londoni Eesti Selts ning Eesti Maja Londonis.
Kirjutas Evelin Siilak.
Artikkel ilmus Detsember. 2015 "Eesti Hääl". www.eestihaal.co.uk
Tagasiside Eestist:
Kliki lingile: TLÜ Koreograafia täienduskursuse välispraktika Londonis
No comments:
Post a Comment