Rahvatansupäevad Londonis viisid LES rahvatansijad kokku oma ala spetsialistidega Eestist. Meenutus 23-25.okt toimunud üritusele.

23-25. oktoobril külastas Londonit üle-eestiline  rahvatantsuspetsialistide grupp Angela Arraste juhendamisel. Grupiga oli kaasas filmioperaator Uno Tormet, Tantsu- ja Laulupeo operator, ning tuntud eesti pärimusmuusika pillimees Juhan Uppin.  Reisi eesmärk oli kohaliku Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühmaga koos esineda iga-aastasel festivalil “Dance Around the World” ning tutvustada põhjalikumalt eesti kultuuri läbi viies õpituba Londonis. 

Kolmepäevane külaskäik möödus hoogsalt. Reedel maandus 18-liikmeline grupp Londonis ja juba sama päeva õhtul toimus ühisproov Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsugrupiga Soome Majas Rotherhithe’is, kus valmistuti meeleolukalt ja entusiastlikult ette järgmise päeva esinemiseks.

Laupäevane esinemine festivali raames toimus Cecil House’is Camden Town’is. Cecil House on Inglise Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kultuurimaja, kus vabatahtlike organisatsioon (community interest company) korraldab juba kümnendat aastat järjest  kahepäevast festivali “Dance Around the World”.  Ühe katuse all kohtuvad maailma rahvaste folkloortantsud ja erinevate ajastute tantsud.  

Eesti rahvatantsijate esinemine festivalil algas tutvustusega: kirjeldati Eesti saarte (Muhu, Saaremaa, Kihnu) rahvarõivaid, räägiti lähemalt Eesti rahvatantsu tähtsusest eestlastele ning peatuti Kihnu UNESCO pärandi tutvustamisel. Nimelt kannavad Kihnu naised tänaseni igapäevaselt rahvariideid – omakootud villaseid pikitriibulisi seelikuid ehk körti. Kördi kandmine ja omamine on kogukonnas suure tähtsusega ning eristab kihnlasi selgelt teistest. Tutvustusele järgnesid pärimustantsud:  Voortants, Oige ja vasemba, Kalamies, Savikoja venelane, Neljäpuari, Sõrmõlugu, Vurr-sahkadi, Hiiu valts, Ingliska, Tõmba Jüri ja Kaera-Jaan. Publik võttis esinemise soojalt vastu ning lavalt lahkuti suure aplausi saatel.  Järgnev eesti pärimustantsude töötuba oli rahvarohke ja saalitäis rahvast nautis südamega eesti tantsude õppimist.  Pillimees Uppin rääkis muhedalt, et esinemine ja töötuba andsid talle uskumatu kogemuse ning ta tuleks hea meelega tagasi Londonisse rahvatantsijatele lõõtsa mängima ja muidu esinema.

Festivali publiku seas elas kaasa ka Londoni Eesti Seltsi kauaaegne rahvatantsujuhendaja Aili Eistrad, kes juhendas rahvatantsugruppi Londonis pea 40 aastat. Proua Eistrad jäi esinemisega väga rahule ja eriti kiitis erinevate maakondade rahvarõivad, mis olid kantud väljapeetult.  Ürituse peakorraldaja Anne Leach kirjutas: "Publik nautis eesti rahvatantsijate ilusat ja inspireerivat etendust. Eestlaste lõbus ja vahva töötuba sai suure heakskiidu osaliseks. Me hindame kõrgelt, et tuldi sellise suure hulga tantsijatega otse Eestist meile esinema.” 

Laupäevane festivali kordaminek andis indu ka siiani tantsimisest kõrvale jäänud huvilistele.  Londoni Eesti Seltsiga on tänaseks juba ühendust võtnud mitu inimest, kes on varasemalt tantsinud või kes soovivad tantsima tulla.

Pühapäeval toimus Eesti Maja saalis hubane koosviibimine. Kohal olid  kultuurinõunik Kersti Kirs Eesti Suursaatkonnast Londonis, kauaaegne tantsupedagoog Aili Eistrad Londonist ja rahvatantsujuht Angela Arraste Eestist ning rohkelt rahvatantsijaid nii Londonist ja Eestist. Kultuurinõunik Kersti Kirs lootis, et edaspidine suhtlus ja külastuskäigud jätkuvad, sest "tantsimine on meie ühine keel maailmas".

Londoni endine rahvatantsuõpetaja proua Aili Eistrad meenutas kohutmisel, kuidas ta tantsis tuntud tantsupedagoogi Anne Raudkatsi käe all, kes alati toonitas, et tantsida tuleb “mõõduka sisemise pingega”. Kuid Raudkats ei seletanudki lahti, mida see täpselt tähendab. Selliste ja paljude teiste muhedate lugude saatel möödus õhtu kiiresti. Pr Eistrad heietas, et “Kalamies” tantsu oli legendaarne tantsujuht Ullo Toomi seletanud kui kalameeste varvaste sirutust pärast pikka kalaretke väikeses ja kitsas paadis, mida peab tantsima aeglaselt ja mõnuga. “Üleüldse on tantsud muutunud liiga hoogsaks ning pärimustantsude algusidee on kadunud”, muretses pr Eistrad. “Ärge kartke aeglaseid tantse!” õpetas ta ja meenutas, et “Telegraph” kirjutas kunagi eestlastele arvustuse, kiites just aeglast tantsu “Targa rehealune”. Selle peale tõi pillimees oma lõõtspilli välja ning rahvatantsud hakkasid pihta. Ka “Kalamies” tantsiti labi õiges versioonis, kust ka Aili heameelega osa võttis.

Pillimees: Juhan Uppin  tema tegemistest

Eestimaiselt simmanlik õhtu koos eelmiste päevade tantsude ja esinemistega jääb kõigile osalejatele kauaks meelde. Suured tänud kõigile, kes sellest üritusest osa võtsid ning aitasid kaasa eesti kultuuri näitamisele ja püsimisele Londonis. Üritus sai teoks tänu Angela Arrastele Eestist, Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsugrupi tantsujuhi Marje Viilule  ja Londoni Eesti Seltsi esinaisele Evelin Siilakule. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühma projekti toetas osaliselt Kultuurkapital Eestist, Londoni Eesti Selts ning Eesti Maja Londonis.

Kirjutas Evelin Siilak. 

Artikkel ilmus Detsember. 2015 "Eesti Hääl".  www.eestihaal.co.uk

Tagasiside Eestist: 

Kliki lingile: TLÜ Koreograafia täienduskursuse välispraktika Londonis

VAATA VIDEOT :

"Dance Around the World" Workshop: Link viib Facebook lehele