Vastlapäev 06.02.2016

Vastlapäev Londoni Eesti Majas

Korraldas Londoni Eesti Selts. Peakokk Ave Kelle.

Peaesineja Leiutajate Külakooli südaõpetaja Hendrik Noor koos õpilastega.

Juba vanarahvas teadis, et vastlapäeval suurt tööd ei tehta. Vastlaid peetakse ikka vägeva peo ja tralliga. Vastasel juhul ei tule õnne majja ega kasva ka kari, linadest rääkimata.

Eesti Majas Londonis toimus vastlapäev veebruari esimesel pühapäeval. Rahvast tuli rohkelt ja neid ootas korralik soe kõhutäis Eestist toodud suitsulihaga hernesuppi. Kõrvale pakuti musta leiba ja soolaubasid. Pärast mugiti kohvi ja tee kõrvale kodutehtud vastlakukleid vahukoorega.

Vastlad ei tähenda aga ainult kuklisöömist. Meie vanavanematele Eestis seonduvad need lapsepõlvest tuttava mänguasja – vurri valmistamisega. Nii ka siin.  Laste õpitoas õpetati erinevaid vahvaid vurre valmistama. Õpitoa viisid läbi meie peakülalised Eestist. Neist veidi lähemalt.

Õpitoa juhatas sisse Hendrik Noor ning rääkis ka lähemalt ka oma tegemistest. Hendrik on nimelt  südaõpetaja Leiutajate Külakoolis Sännu Kultuurimajas. See on põnev koht, kus kool saab hoopis teise tähenduse. Olulised märksõnad kooli programmis on: unistamine, loovus uute olukordadega kohanemiseks, suhted inimestega ja kogu meid ümbritseva keskkonnaga. Leiutajate Külakoolis leiutatakse elamise viisi: kuidas elada ja õppida nõnda, et harmoonia, ilu ja vabadus meid pidevalt saadaks.  Hendrik Noor koos abikaasa ja kahe lapsega on Sänna Kultuurimõisa kogukonna hing. Neil on oma puutöökoda, saviklass, tekstiiliklass, velokuur ja kootakse kangastelgedel. Kultuurimõisas on peale külakooli ka Taevarada matk metsas, Trühvlikohvik, mõisapood, raamatukogu ja regulaarsed külaskäigud põnevate inimeste poolt. Tom Valsberg, Vahur Kersna, Siiri Sisak ja Tiibeti munk on mõned paljudest, kes satuvad Võrumaa metsade keskele Sänna mõisasse.

Hendrikuga olid kaasas koolilapsed FRIDA,  KASPAR, NORA ja  THEODOR, kes olid kenasti ettevalmistanud  õpitoa Londoni lastele. Iga laps juhendas omamoodi vurri tegemist ja osavõtjad said valida endale sobivaima arvestades raskusastet ja eripära. Näiteks valmistati vurr CD kettast, millele pandi pisike kuulike keskele või tehti lausa ise puust vurr, kuhu sai vildikatega peale joonistada meelepärase pildi. Kõik lapsed said toreda kogemuse ning uhke omatehtud vurri koju kaasa.

Pärast algas vanarahva mõistatuste ärarvamine. Iga õigesti vastanu sai endale eesti kommi. Mõned laudkonnad, kes võistlesid, olid eriti usinad ja said suu kohe eriti magusaks. Näiteks arvati ära järgmisi mõistatusi: “Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa” või “Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi”.

Pärast oli loterii ja võideti Eestimaist nänni, šokolaadi ja muusikat. Vastlapäev oli mõnusalt tegus, lõbusalt aktiivne ning rõõmu jätkus nii suurtele kui pisematele. Rammus hernesupp oli nii mõnelegi uus maitseelamus. Suur aitäh kõigile tulijatele ja Londoni Eesti Selts soovib kõigile “Pikki liuge”!

Vastlapäev on liikuv püha ja sõltub sellest, millisel teisipäeval on noorkuu. Vastlapäev on 7 nädalat enne lihavõttepühi ja alati teisipäeval. Eestis on kombeks liugu lasta ja vastlavurre meisterdada. Inglismaal teatakse seda päeva “Shove Tuesday” nime all.

Kirjutas Evelin Siilak

(mõistatuste vastused: kuu ja uni)

VIDEO: LEIUTAJATE KOOLI video INGLISMAAL külaskäigust vaata siit:

Leiutajate küla kooli õpilased Londonis

Rahvatansupäevad Londonis viisid LES rahvatansijad kokku oma ala spetsialistidega Eestist. Meenutus 23-25.okt toimunud üritusele.

23-25. oktoobril külastas Londonit üle-eestiline  rahvatantsuspetsialistide grupp Angela Arraste juhendamisel. Grupiga oli kaasas filmioperaator Uno Tormet, Tantsu- ja Laulupeo operator, ning tuntud eesti pärimusmuusika pillimees Juhan Uppin.  Reisi eesmärk oli kohaliku Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühmaga koos esineda iga-aastasel festivalil “Dance Around the World” ning tutvustada põhjalikumalt eesti kultuuri läbi viies õpituba Londonis. 

Kolmepäevane külaskäik möödus hoogsalt. Reedel maandus 18-liikmeline grupp Londonis ja juba sama päeva õhtul toimus ühisproov Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsugrupiga Soome Majas Rotherhithe’is, kus valmistuti meeleolukalt ja entusiastlikult ette järgmise päeva esinemiseks.

Laupäevane esinemine festivali raames toimus Cecil House’is Camden Town’is. Cecil House on Inglise Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kultuurimaja, kus vabatahtlike organisatsioon (community interest company) korraldab juba kümnendat aastat järjest  kahepäevast festivali “Dance Around the World”.  Ühe katuse all kohtuvad maailma rahvaste folkloortantsud ja erinevate ajastute tantsud.  

Eesti rahvatantsijate esinemine festivalil algas tutvustusega: kirjeldati Eesti saarte (Muhu, Saaremaa, Kihnu) rahvarõivaid, räägiti lähemalt Eesti rahvatantsu tähtsusest eestlastele ning peatuti Kihnu UNESCO pärandi tutvustamisel. Nimelt kannavad Kihnu naised tänaseni igapäevaselt rahvariideid – omakootud villaseid pikitriibulisi seelikuid ehk körti. Kördi kandmine ja omamine on kogukonnas suure tähtsusega ning eristab kihnlasi selgelt teistest. Tutvustusele järgnesid pärimustantsud:  Voortants, Oige ja vasemba, Kalamies, Savikoja venelane, Neljäpuari, Sõrmõlugu, Vurr-sahkadi, Hiiu valts, Ingliska, Tõmba Jüri ja Kaera-Jaan. Publik võttis esinemise soojalt vastu ning lavalt lahkuti suure aplausi saatel.  Järgnev eesti pärimustantsude töötuba oli rahvarohke ja saalitäis rahvast nautis südamega eesti tantsude õppimist.  Pillimees Uppin rääkis muhedalt, et esinemine ja töötuba andsid talle uskumatu kogemuse ning ta tuleks hea meelega tagasi Londonisse rahvatantsijatele lõõtsa mängima ja muidu esinema.

Festivali publiku seas elas kaasa ka Londoni Eesti Seltsi kauaaegne rahvatantsujuhendaja Aili Eistrad, kes juhendas rahvatantsugruppi Londonis pea 40 aastat. Proua Eistrad jäi esinemisega väga rahule ja eriti kiitis erinevate maakondade rahvarõivad, mis olid kantud väljapeetult.  Ürituse peakorraldaja Anne Leach kirjutas: "Publik nautis eesti rahvatantsijate ilusat ja inspireerivat etendust. Eestlaste lõbus ja vahva töötuba sai suure heakskiidu osaliseks. Me hindame kõrgelt, et tuldi sellise suure hulga tantsijatega otse Eestist meile esinema.” 

Laupäevane festivali kordaminek andis indu ka siiani tantsimisest kõrvale jäänud huvilistele.  Londoni Eesti Seltsiga on tänaseks juba ühendust võtnud mitu inimest, kes on varasemalt tantsinud või kes soovivad tantsima tulla.

Pühapäeval toimus Eesti Maja saalis hubane koosviibimine. Kohal olid  kultuurinõunik Kersti Kirs Eesti Suursaatkonnast Londonis, kauaaegne tantsupedagoog Aili Eistrad Londonist ja rahvatantsujuht Angela Arraste Eestist ning rohkelt rahvatantsijaid nii Londonist ja Eestist. Kultuurinõunik Kersti Kirs lootis, et edaspidine suhtlus ja külastuskäigud jätkuvad, sest "tantsimine on meie ühine keel maailmas".

Londoni endine rahvatantsuõpetaja proua Aili Eistrad meenutas kohutmisel, kuidas ta tantsis tuntud tantsupedagoogi Anne Raudkatsi käe all, kes alati toonitas, et tantsida tuleb “mõõduka sisemise pingega”. Kuid Raudkats ei seletanudki lahti, mida see täpselt tähendab. Selliste ja paljude teiste muhedate lugude saatel möödus õhtu kiiresti. Pr Eistrad heietas, et “Kalamies” tantsu oli legendaarne tantsujuht Ullo Toomi seletanud kui kalameeste varvaste sirutust pärast pikka kalaretke väikeses ja kitsas paadis, mida peab tantsima aeglaselt ja mõnuga. “Üleüldse on tantsud muutunud liiga hoogsaks ning pärimustantsude algusidee on kadunud”, muretses pr Eistrad. “Ärge kartke aeglaseid tantse!” õpetas ta ja meenutas, et “Telegraph” kirjutas kunagi eestlastele arvustuse, kiites just aeglast tantsu “Targa rehealune”. Selle peale tõi pillimees oma lõõtspilli välja ning rahvatantsud hakkasid pihta. Ka “Kalamies” tantsiti labi õiges versioonis, kust ka Aili heameelega osa võttis.

Pillimees: Juhan Uppin  tema tegemistest

Eestimaiselt simmanlik õhtu koos eelmiste päevade tantsude ja esinemistega jääb kõigile osalejatele kauaks meelde. Suured tänud kõigile, kes sellest üritusest osa võtsid ning aitasid kaasa eesti kultuuri näitamisele ja püsimisele Londonis. Üritus sai teoks tänu Angela Arrastele Eestist, Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsugrupi tantsujuhi Marje Viilule  ja Londoni Eesti Seltsi esinaisele Evelin Siilakule. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühma projekti toetas osaliselt Kultuurkapital Eestist, Londoni Eesti Selts ning Eesti Maja Londonis.

Kirjutas Evelin Siilak. 

Artikkel ilmus Detsember. 2015 "Eesti Hääl".  www.eestihaal.co.uk

Tagasiside Eestist: 

Kliki lingile: TLÜ Koreograafia täienduskursuse välispraktika Londonis

VAATA VIDEOT :

"Dance Around the World" Workshop: Link viib Facebook lehele

Teatet "Mikiveri Tagi" Londonis 23.11.2015

Maailmaturneel projektteater käis Londonis

Üle pika aja sai Londoni Eesti Majas kaeda eestikeelset teatrietendust – 19. novembril käisid etendusega “Mikiveri Tagi” külas Peeter Sauter ja Ülo Vihma.  Etenduse teema oli võetud näitlejate elust enesest ja kokku kirjutatud Ivar Põllu poolt. Laval keedeti sibulasuppi, jagati publikuga odavat õlut, räägiti vaeste näitlejate igapäevaelust ja meenutati näitekooli kursuse juhendajat Mikk Mikiveri. Peale Londonit sõitis trupp edasi Glasgow’sse, Aberdeen’I ja Edinburgh’i.

Kuidas etendus endale nime sai?

Sauter: Oleme juba ammu plaaninud oma vana kursuse kokku kutsuda ja koos midagi teha. Teatrikooli diplomilavastuse kaaperdas Draamateater omal ajal ära, mulle jäi statisti roll. Eredaim mälestus on see, kui pimedas lava taga kogemata Ita Everile otsa koperdasin.

Vihma: Idee saigi alguse Mikiveri teksatagist, mille ta aastaid tagasi mulle suvilasse unustas. Kui tagasi pakkusin, siis ütles et võin endale jätta. Aga tagi ei mahtunud mulle eriti ja suurest aukartusest ei julgenud kanda ka. Tagi jäi mõni aasta tagasi kolimisel jälle ette, reliikviat ju ära ei viska! Mõtlesin, et vaatajad võiks otsustada, kes meie kursuse hulgast on Mikiveri mantlipärija, et tagist saaks omamoodi rändauhind. Võtsin prooviruumi kaasa, aga kadus ära sealt, võib olla võttis Ivar Põllu endale.

Sauter: Terve kursuse kokkusaamisest ei tulnud midagi välja ka - kes on Soomes, kes Itaalias, kellel igapäevatööga kiire. Lõpuks jäimegi lavale meie kaks järele.

Kust pärineb maailmaturnee idee?

Vihma: Peale esietendust on näitlejatel ikka paras eufooria peal. Istusime siis garderoobis ja bluffisime lustlikus tujus. Nii hakkaski maailmaturnee idee idusid ajama, pärast käisime teatrile peale et projekt kirjutada ja rahastus saada.

Kas ei kartnud, et Mikk Mikiver väliseestlastele tundmatu tegelane on?

Sauter: Ma ei kahtle, et publiku hulgast mõni pole seda nime kuulnud ka!

Vihma: Usun, et lugu õpilase-õpetaja suhtest on universaalne. Vaatajad ei taha näha sügavat filosoofilist eepost, vaid konkreetset tegevustikku reaalsete inimestega, kus sügavamad teemad on ridade vahel peidus. Üldistused tekivad juba vaataja peas ja igaüks leiab tekstiga oma seose.

Olete ka ise väljaspool Eestit elanud. Kuidas leidsite tee Eestisse tagasi?

Sauter: Elasin 90-date alguses Liverpoolis kaks aastat ja matkasin Inglimaal mootorrattaga ringi. Tegutsesin kirikusse ehitatud the Black-E kultuurikeskuses. Eestisse tagasi minnes jätsin tsikli võtmed sõbra kaminasimsile ja masin ootab mind siiani tal aias.

Vihma: Mul oli samal ajal võimalus kaasa lüüa improvisatsioonilises teatris Moskvas. Keskkond  ja trupp olid fantastilised! Peagi pakuti mulle püsivat kohta, aga pidin Eestis elava perega arvestama ja vene keel ei tulnud mulle ka nii loomulikult. Peale seda otsust tulin teatrivaldkonnast üldse ära.

Sauter: Proovisin tol ajal inglise keeles ilukirjandust teha, aga see ei töötanud. Keelekeskkonnas elamine on loometööks väga oluline.

Küsis Triin Kübar

Intervjuu ilmus Jaanuar, 2016. "Eesti Hääl".

Tagasivaade Peeter Sauteri BLOGIS:
Kliki siia: Peeter Sauter. Tagi reisikiri. 1

Kutse: Rahvatantsupäevad Londonis 23-25.okt 2015

23. -25. okt. 2015

RAHVATANTSUPÄEVAD LONDONIS

LES Rahvatantsugrupi  ja Eesti Rahvatantsuõpetajate külaliskohtumine

ja ühisesinemine festivalil “DANCE AROUND THE WORLD”

Leiab aset harukordne nädalavahetus, kus Londonisse saabuvad  EESTI MAAKONDADE PARIMAD JA LEGENDAARSEIMAD RAHVATANTSUÕPETAJAD Angela ARRASTE juhendamisel.

Kaasa võetakse tuntud pillimees Juhan Uppin (lõõts)  ja sündmusi jäädvustab Uno Tormet

Võõrustajad: Londoni Eesti Selts ja LES Rahvatantsugrupp.

Nädalavahetuse kava. 23. - 25. oktoober 2015

Üritus KÕIGILE:

Reede 23.okt kell 18.00-21.00. Peaproov koos kõikide tantsijatega Soome majas. Kohapeal saadakse kogemus õppides tantse ja lavaseadeid koos Eesti parimate rahvatantsuõpetajatega. Pealtvaatajad oodatud.

Üritus KÕIGILE (sissepääs piletiga):

Laupäeval 24.okt kell 11.40.  Ühisesinemine festivalil “DANCE AROUND the WORLD” Cecil Houses’is, kus LES rahvatantsugrupp esndab juba kolmandat aastat järjest Eestit. Sellele järgneb kell 14.00-15.00 Estonian Folk Dance Workshop, mille korraldavad rahvatantsuõpetajad Eestist. Festival on 2-päevane üritus täis erimaade rahvaste ja eriajastute, stiilidega tantse. Lisainfo kava ja piletite kohta: www.datw.org.uk

Pidulik üritus KÕIGILE (eelregistreerimisega):

Pühapäeval, 25.okt kell 17.00.  pidulik KOOSVIIBIMINE koos rahvatantsu korraldajatega Eestist ja LES rahvatantsijatega Londonist.

• Erikülalised: pedagoogid Angela Arraste Eestist ja Aili Eistrat, Karin Eistrat Londonist.
• Külalisi tervitab Suursaatkonna kultuurinõunik Kersti Kirs.
• Kohapeal tantsitakse pärimustantse ja pakutakse kõrvale suupisteid.

xxxxxx

17.okt kell 16.00.  toimub    RAHVATANTSU INFOÕHTU     Läti Majas  

Tutvustatakse selle hooaja programmi, vastatakse tekkinud küsimustele ning antakse infomaterjali koju kaasa.  

KEEP CALM and DANCE FOLK!

Jaanituli 06.06.2015

Londoni eestlaste jaanituli toimus 6.juunil legendaarses Foxgrove Clubs’is Beckenhamis. See oli juba kaheteistkümnes kord korraldada jaanipidu karismaatilises golfiklubis, kus abivalmis peremees ja töötajad ei löö risti ette ühelegi soovile või palvele. Vastupidi, nad ootavad rõõmuga, mil jälle vahva eestlaste seltskond kokku tuleb ja ühe põneva peo maha peab. Ka eestlastele on jaanipidu Londonis ammuoodatud sündmus. Teatakse, et iga aasta juunikuu esimese laupäeva pärastlõunal võib sammud seada Foxgrove’i suunas.

Selle aasta Londoni eestlaste jaanipidu koondub märksõnade hoogne, lõbus, üheskoos ja eestimeelne alla. Jaaniku korraldajaks oli sel aastal Londoni Eesti Selts. Kuigi Estonian Guild ja Eesti Kool Londonis ei saanud füüsiliselt seekord kaasa aidata, siis nende tugi ja vajalikud nõuanded aitasid suuresti kaasa peo organiseerimisel ja õnnestumisel. Peol oli lastenurk, söögiala ja ei puudunud oksjon, loterii. Eestist olid kohale sõitnud kontserti andma populaarsed Erich Krieger ja Boris Lehtlaan koos diskor Einar Kapiga.

Jaanipäev oli lastele põnev ja tormiline. LES segarahvatantsu juhendaja Marje Viilu käe all toimus lennukas rahvatantsutund, kus võtsid osa ka lisaks lastele suure huviga ka nende vanemad. Koos Marjega punuti ka üle tosina karikakra pärja, mida lapsed siis kandsid ülima rahuloluga. Nii mõnigi lapsevanem sai sealt endale uue oskuse juurde. Mudilaste kilked ja tormamised metsatuka vahel ja hiljem tõsimeeli jutustused, kuidas leiti koletise jalajälg või isegi karvane käsi lõksus, andsid just sellise mõnusa tunde nagu oleks tagasi koduse Eestis metsade vahel külajaanitulel, mitte kärarikkas ärilinnas Londonis. Hiljem jagati lastele eestimaist Mesikäpa jäätist ja toimus ka köievedu, kus iga laps, kes jaksas köit hoida, võitis. Kui joosta enam ei jaksatud, siis võis rüblik rahulikult istuda lastetelgis ja joonistada rahvuslindu, puhuda mullitajaga või istuda Anzelika ja Herdise kõrvale, kus ta sai hoole ja armastusega joonistatud toreda näomaalingu.

Õhtune kontsert lauldi lahti Kolga-Jaani regilauluga „Tulge tuld hoidma!“  Londoni Eesti Seltsi segakoori poolt, millele järgnes LES rahvatantsijate esinemine.  Särtsakas „Tuljak“ ja selle järgenud „Kaera Jaan“, kus segunesid ka segakoorilauljad, pani rahva lõbusalt kaasa plaksutama. Kuid seejärel haarati ka juba rahvas kaasa pärimusmänguga „Me lähme rukkist lõikama“ ja hoogsalt lõbusa „Kui sul tuju hea“ ning „Meil on üks tore tädi“. Jaanitulelised keerutasid jalga ja laulsid lõbusalt kaasa. Jaanipäeva simman oli täies hoos. LES segakoor lõpetas üksmeelse kontserdi Harju-Jaani rahvalauluga „Kiigel kartlik“.

Sportmängud olid seekord eriti põnevad. Võistkondade kapteniteks olid Erich Krieger ja Boris Lehtlaan ise. Võistkondade Erka ja Borka vahel käis tasavägine rebimine köieveos ja kotijooksus. Ei puudunud ka traditsiooniline individuaalne naistekandmine. Võistkondade auhindadeks oli nännisülem, mis sisaldas EAS poolt pearätikut ja Eestimaa puslet, Viru Õlut suursaatkonna poolt ja eesti lipukest LES poolt.

Jaaniku peasündmus oli otseloomulikult jaanitule süütamine. Tseremoonia algas Veljo Tormise „Tulesõnad“ esitlusega. LES tantsijad ja lauljad esinesid kõik üheskoos. Dünaamiline ja rütmiliselt kaasatõmbav järjest pinget üles kruttiv tulemaagia sõnum ei jätnud kedagi külmaks. Seejärel pidas eesti suursaadik Lauri Bambus kõne ning tõrvik käes mindi kõik ühiselt tuld süütama. Jaanituleliste hõigete ja aplodeerimise saatel tõusis tuli taevani.

Peaesinejad Erich Krieger ja Boris Lehtlaan panid piduliste jalad kepslema hiliste õhtutundideni. Kuuldavasti olla tuldud jaanipäevale suisa Leicesterist ja Birminghamist. Krieger jagas lahkelt autogramme oma CD plaatidele, poseeris jaanitulelistega ning laulis ka soovilugusid. „Naised on hullud“ kostus just täpselt nii tihti kui tellijad soovisid.

Pidulised kiitsid salatit, kanasaslõkki ja grillvorsti, mis olid kuidagi eriti maitsvad sel aastal. Eks eestimaine mekib ikka paremini, näiteks kama kadus laualt kiiremini kui see sinna jõudis. Magusaks olid mitmet sorti kringlid, eesti küpsised, maasikad vahukoorega ja mahlased puuviljad.

Peokülalised jäid jaanikuga igati rahule. Tänavuse jaanitulel sai üheskoos käsikäes  lauldud ja tantsitud, ühiste jõududega pidu tublide vabatahtlike poolt korraldatud ja õlg õla kõrval kohapeal läbi viidud. Lustlikult rõõmurohket hoogsust, särasilmset üksmeelt ja ülendatud meeleolu kandus üle õueala, vallutas taevasina ja puges jaanitulelise põue, kes siis selle hellalt koju kaasa viis.

Kirjutas Evelin Siilak. Artikkel ilmus Juuli, 2015. "Eesti Hääl".

PILDID:

Pildid Facebooki albumis

LES ÜRITUSED LONDONIS 2008-2014

Londoni Eesti Selts on korraldanud mitmeid üritusi, mida on kajastatud nii kohalikus lehes "Eesti Hääl" kui ka mujal. Siin on väljavõtted aastatel 2008-2014 toimunud üritustest, millest saab lugeda interneti vahendusel "Eesti Häälest".
Selts on korraldanud üritusi, nii suuremaid kui ka väiksemaid, alates aastast 1921. Viimastel aastatel on need muutunud aina rahvarohkeimaks. Kui keegi tunneb rohkem huvi Seltsi tegevuste kohta või soovib kaasa aidata, siis anna endast kindlasti märku. Selts on koht, kus saab enda ideid, kirge ja hobi realiseerida; kohtuda uute sõpradega ning luua kasulikke, põnevaid kontakte; sotsialiseeruda eesti keeles ja eesti meeles. Kirjuta julgesti: evelin.siilak@gmail.com

Jõulupidu Londonis.
Detsember. 2014
Artikkel. Kliki siin: Eesti Hääl

Londoni eestlased tähistasid jaanipäeva. 
Juuni, 2014.
Artikkel. Kliki siin: Eesti Hääl

Eesti ja Londoni rahvatantsijate eestvedajad kohtusid Eesti Saatkonnas. 
Mai, 2014.
Artikkel kohtumise kohta. Kliki siin: EESTI HÄÄL

Londoni Eesti Seltsi Jõulupidu.
Detsember.2013
Artikkel. Kliki siin: Eesti Hääl

Jaanipidu Londonis
Juuni, 2013
Artikkel. Kliki siin: Eesti Hääl

Londoni Eesti Seltsi jõulupidu.
Detsember. 2012
Artikkel. Kliki siin: Eesti Hääl

Jaanipäev Londonis.
Juuni. 2012
Artikkel. Kliki siin: Eesti Hääl

Londoni Eesti Seltsi jõulupidu.
Detsember. 2011
Artikkel. Kliki siin: Eesti Hääl

Jõulupidu Londonis. Eestlased hoiavad jõulutraditsioone kõrgel ka välismaal.
Detsember. 2010
Artikkel. Kliki siin: ETV uudiste arhiiv

Eelnenud artiklid on digitaliseerimata.
Videole on jäädvustatud järgmised sündmused:

Filmiõhtu "Õlimäe õied". Eesti Selts ühendab Londonis elavaid eestlasi.
Aprill. 2015
Artikkel ja video. Kliki siin: ETV uudiste arhiiv

Arhiivikoolitus. Suurbritannia eestlased koguvad väliseesti ajaloopärandit.
Oktoober. 2012
Video: ETV uudised.

Jaanipäev. London
juuni. 2008
Video: youtube

Ida Lemsalu Eesti Abistamise Komitee lõunad

Vasakul: Piret (esinaine) koos Ida Lemsaluga (paremal)

Eesti Majas korraldatakse eestipäraseid lõunaid kord kuus.  Aeg-ajalt võib hõikeid leida Facebookis, eestlaste organisatsioonide poolt ja samuti ajalehest Eesti Hääl. Neid lõunaid korraldab Abistamise Komitee, kelle hing ja süda on Ida Lemsalu. Proua Ida vaaritab maitsvaid lõunasööke mitmekümnele külalisele, ise kelmikalt naeratades, särasilmad nooruslikult helkimas. 

Kes on proua Ida ja mis on Eesti Abistamise Komitee lõunad?

Ida Lemsalu on proua, kes on kokk, perenaine, korraldaja ja majandaja ning ta saab selle kõigega suurepäraselt hakkama. Tema väsimatuteks abilisteks on iga kord Piret  Randam ja  proua Sirje.  Lõunasöögiks on eestipärased ja alati maitsvad road, ei puudu ka magustoit ning kohvitamine. Toidu kõrvale pakutakse ka klaas veini või morssi.  Samuti toimub põnev loterii, mille lõbusad auhinnad on külalised ise toonud.

Lõunalt lahkudes jääb tunne, et justkui sai käidud jälle vanaema juures. Just sellist hoolitsust, mis teeb südame soojaks ja igatsuse hinge, pakuvad proua Ida lõunad.

Proua Ida seletab naerusui, kuidas ta alustas kõige sellega  40 aastat tagasi. Aidati sõdureid, madruseid ja teisi abivajajaid - kooti neile sokke, kindaid, et nad ikka sooja saaksid.  Ükski töö polnud liiast. Iga-aastaselt aitab proua Ida rahaliselt Inglismaal elavaid eesti pensionäre, sõjaveterane või haavata saanud noore poisse; samuti toetab ta teisi eesti organisatsioone, nagu sellel suvel toimunud suvelaagrit Catthorpes.  Tema loomupärane andmisrõõm on siiras ja vahetu.

Eks tal ole ka murekohti, nagu näiteks kuidas saada piisav summa kokku kõigile oma „hoolealustele“ või kuidas võimaldada ajalehe Eesti Hääl kodutellimus kõigile, kes seda soovivad. Ja siis pisemad mured, kas ikka kõigil on ilusti kõht täis ja ega kellelgi puudu ei jäänud, sest kui võimalik saab ka ju  juurde küsida.

Lõunasöök on läbi. Kõht on täis. Inimesed laudades istuvad ja joovad kohvi uute või vanade sõpradega. Kogu atmosfäär on selline lihtne ja eestlaslik. Hubane ja tavaline. Ning seetõttu väga eriline. Ammune vana on korraga uus. Unustatud tõed: lihtsalt olla olemise pärast, ja aidata aitamise pärast. On aeg lahkuda.  Lõunatajad tänavad südamest selle paari tunni eest, mis möödus kui linnulennul. 

Londonis elades on hea teada, et on olemas võimalus võtta aeg maha ja veeta üks pühapäeva pärastlõuna süües head eesti toitu, rääkides eesti keelt ja nautida vanaema hoolt.

Intervjueeris Merlin Pärn, kokku kirjutas Evelin Siilak
Artikkel ilmus November, 2014. "Eesti Hääl"

Vasakul: Aili Eistrat (LES rahvatantsuõpetaja 1950ndad- 1990ndad) Paremal: Ida Lemsalu (Eesti Abistamise Komitee esinaine)